Mentha arvensis
Keskmise sagedusega esinev umbrohi, eelistab peamiselt niiskeid kasvukohti aedades, põldudel, niitudel, jäätmaadel ja kraavikallastel. Kuulub huulõieliste sugukonda. Taim on 15-50 cm kõrge, püstise või lamava varrega, tugevalt muutliku välimusega. Lehed enamasti munajad, hõredalt saagja servaga, mõlemalt pinnalt karvased. Õied lillakad kuni roosad, asetsevad lehekaenaldes. Õitseb juulist septembrini. Paljuneb nii seemnete kui ka risoomidega. Üks taim võib anda 200-6500 vilja, 1000 vilja mass 0,8 g. Seemned idanevad hästi mullapinnal ja kuni 3 cm sügavusel. Risoomid on valkjashallid, jämenenud, paljude pungadega ja tükelduvad väga kergesti. Äärmiselt tülikas umbrohi eriti aedades, rühvelkultuurides ja niisketel rohumaadel.
TÕRJE:
Märgade muldade kuivendamine ja happeliste muldade lupjamine loovad kultuurtaimedele paremad kasvutingimused ja takistavad põldmündi arengut. Taime väljakurnamise seisukohalt on tähtsad kõrrepõllu koorimine, järgnev sügiskünd ning rühvelkultuuride pidev vaheltharimine. Kultuurtaimede tihe ja jõuline kasv, samuti rohumaade pidev niitmine takistavad põldmündi levikut. Herbitsiididele allub suhteliselt halvasti, kuna tärkab risoomidest kogu suve jooksul.