Sclerotinia sclerotiorum
Tunnused. Kahjustunud varreosa kattub valge vilditaolise seeneniidistikuga. Alguses tekivad nakkuskolded varre keskel ja alumises osas, hiljem peamiselt ülemises osas kõtrade vahel. Varre sees tekivad mustad 3...15 mm suurused seenmügarad.
Nakatumine. Nakkus toimub rapsi ja rupsi õitsemise ajal. Nakatunud õielehed jäävad langemisel varre hargnemis- ja lehtede kinnituskohas pidama, mis soodustab taime nakatumist. Taimevars võib kahjustatud kohalt murduda. Taimed kuivavad.
Säilimine. Sklerootsiumid säilivad mullas eluvõimelisena 5...7(10) aastat. Nakatumist soodustab suur niiskus (üle 90%), taimiku lopsakas kasv ja lamandumine.
Kahjulikkus. Kahjustatud taimel jäävad seemned peeneks. Suureneb seemnete varisemine kõtrade kerge avanemise tõttu. Haiguse levikul soodsatel aastatel võib nakatuda üle 50% taimedest ning saagikadu võib ulatuda üle 1000 kg 1 ha kohta. Tava-aastatel nakatub vald 2-5% taimedest.
Haigusetekitaja - Sclerotinia sclerotiorum
Kaitse ja toimeaeg
Valgemädanikuvastased fungitsiidid on tõhusad, kui neid kasutatakse nakatumise ajal, s.o. kui rapsi õied õitsevad. Bayer soovitab selle haiguse vastu kasutada fungitsiidi PROPULSE Pritsituna ennetavalt ehk profülaktiliselt, aitab Propulse tõhusalt ära hoida haiguse nähtavalt lööbimist taimele. Kui taim on juba tabanud haigus, toimib Propulse ravivalt, peatades juba nakatunud haiguse edasiarenemist ja takistades selle levikut taimes.
Allikas: Brazauskienė I. ja Semaškienė R. "Põllutaimede haigused ja kahjurid". Leedu Põllumajandusinstituut, 2006.
