Kuidas kaitsta oma põldu umbrohtude eest teadlikult ja ennetavalt?

Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ja Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.

„2021. aastal märgiti www.weedscience.org andmebaasis, et Eestist leiti vesiheina, mis oli resistentne ALS tüüpi herbitsiidide suhtes. Õnneks ei ole tegu Eestis laialdaselt levinud probleemiga, kuid see ei tähenda, et sellele potentsiaalsele ohule ei peaks juba täna ette mõtlema, sest probleemi tõsidust ei pea ju otsima üldse kaugelt,” ütleb Kastepõld.

Kaljura sõnul on esimene samm teadlik herbitsiidide valik ning resistentsuse ennetamine. „Tuleb kasutada herbitsiide vastavalt ette antud kulunormidele, kasutada neid ettenähtud aegadel ja kasvufaasides ning mitte kasutada mitu aastat järjest ühte ja sama toodet. Küll aga peab herbitsiidi vahetamise juures arvestama, et lihtsalt toote vahetamisest teise vastu ei pruugi alati piisata – tuleb valida herbitsiid, mille toimeained kuuluvad erinevatesse toimemehhanismi rühmadesse. Samuti on oluline üle vaadata oma külvikord, sest erinevate kultuuride kasvatamisel on samuti võimalik kasutada erineva toimemehhanismiga herbitsiide.”

Kui pärast herbitsiidi kasutamist jääb põllule umbrohtu, mis oleks pidanud hävinema, ei pruugi see olla veel resistentsus. „On ka muid asjaolusid, mille tõttu herbitsiid ei saanud toimida, nagu probleemid pritsimiskvaliteediga, liiga lühike aeg pritsimise ja vihma vahel, ebasoodsad ilmastikutingimused, liiga suureks kasvanud umbrohi, liiga madal herbitsiidi kulunorm. Kui aga kõik need mainitud põhjused saab välistada, aga umbrohi ei hävinenud, siis võib tõesti olla tegu resistentsusega,” selgitab Kastepõld.

Kui põllumehel tekib kahtlus, et tema põllul esineb resistentne umbrohi, siis tuleks sellest kindlasti anda teada Bayeri agronoomile. Nii on võimalik koos olukorda hinnata ning vajadusel saata proovimaterjal laborisse, et hinnata kas tegu on resistentse umbrohuga ning mis on võimalikud tõrjemeetodid.

Herbitsiide on palju ja selle „õige” leidmine võib tunduda keerukas, kuid lühike soovitus on Kastepõllu sõnul, et tunne oma põlde ja tea, mis umbrohud sinu põllul esinevad. Sellest lähtuvalt saab teha valiku, et millised herbitsiidid üldse antud põllul kasutamiseks sobivad.

Tõsi on see, et umbrohud võivad hävitada kuni 100 protsenti saagist ning seega on suure saagi kasvatamiseks oluline ülesanne tõrjuda efektiivselt konkureerivad umbrohud. Kuna herbitsiidide õige valik on jätkusuutlikkuse võti, on Bayer andnud välja praktilise herbitsiidide resistentsuse kataloogi, mis aitab tõhusalt umbrohtude vastu võidelda, jagades informatsiooni resistentsuse tekkimisest ja soovitusi selle ennetamiseks.


https://www.cropscience.bayer.ee/tooted/kataloogid-ja-teabelehed